Registreeru

Tallinn

Tallinn on Läänemere kaldal asuv müüridega ümbritsetud keskaegne linn, mis on muutunud üheks Euroopa kõige digitaalsemaks ja nooruslikumaks pealinnaks.

Registreeru

Tallinn

Tallinn on väike pealinn suure ajaloomeelega. Selle vanalinn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja, on üks Põhja-Euroopa paremini säilinud keskaegseid linnu: munakivisillutisega tänavad, kaupmeeste majad, kirikutornid ja pikad lõigud vanast linnamüürist, mille tornid seisavad tänini. Kui astud aga müüridest välja, leiad väga moodsa linna. Eesti taastas iseseisvuse 1991. aastal ning on sestpeale tuntud oma digitaalse ühiskonna ja idufirmade poolest, ja endised tehased ning laevatehased mere ääres on muudetud loomingulisteks linnaosadeks, mis on täis kohvikuid, ateljeesid ja toiduturge. Külastajale on oluline mõista eesti iseloomu. Inimesed on rahulikud, tagasihoidlikud ja tunnevad end vaikuses mugavalt; nad alustavad harva vestlust võõrastega ega armasta tühja juttu lihtsalt rääkimise pärast. Kuid nad on ausad, abivalmid ja, kui vestlus kord käima läheb, siiralt uudishimulikud. Linn on kompaktne, turvaline, odavam kui Põhjamaade pealinnad teisel pool merd ning noorte seas räägivad peaaegu kõik head inglise keelt, mistõttu on siin lihtne kohaneda.

Külastuskohad

Vanalinn ja Raekoja plats

Tallinna süda on all-linn, munakivitänavate labürint keskaegsete müüride sees, ja selle keskel asub Raekoja plats. 15. sajandi algusest pärit gooti stiilis raekoda kirjeldatakse sageli kui Põhja-Euroopa vanimat säilinud raekoda, ja nurgal asuv Raeapteek on tegutsenud kuus sajandit. Suvel ümbritsevad platsi kohvikute terrassid, talvel toimub siin üks Euroopa armastatumaid jõuluturge. Tule varahommikul, et näha tänavaid enne turismigruppide saabumist.

Toompea ja selle vaateplatvormid

All-linna kohal kõrgub Toompea, ülalinn, ajalooliselt võimu asukoht. Siin asuvad Toompea loss, kus tegutseb Riigikogu, koos kõrge Pika Hermanni torniga, ning 1900. aastal valminud Aleksander Nevski katedraali sibulkuplid. Kohtuotsa ja Patkuli vaateplatvormilt avaneb klassikaline vaade punastele katustele, tornidele ja sadamale. Mine üles järsku Pikka jalga mööda ja tule alla kitsast Lühikest jalga pidi, mille trepid viivad tagasi all-linna.

Linnamüür ja tornid

Keskaegsest kindlustusest on säilinud märkimisväärselt pikk lõik enam kui kahekümne torniga. Saad jalutada osal müürist Nunne, Sauna ja Kuldjala torni juures, külastada Kiek in de Köki suurtükitorni ja selle maa-aluseid käike ning näha Paksu Margareetat, kus asub osa Eesti Meremuuseumist. Kahe ümara torniga Viru värav on vanalinna kõige elavam sissepääs ja viib otse Viru tänava poodide ja kohvikuteni.

Kadrioru park ja loss

Kesklinnast ida pool laskis Peeter I 18. sajandi alguses ehitada oma abikaasale Katariinale barokse lossi ja pargi. Täna asub lossis Kadrioru kunstimuuseum ning seda ümbritsev park — luigetiigi, lillepeenarde, purskkaevude ja varjuliste alleedega — on üks linna meeldivamaid kohti pikaks jalutuskäiguks. Pargi teises otsas seisab Kumu, Eesti Kunstimuuseumi peahoone, silmapaistev moodne muuseum suurepärase eesti kunsti kollektsiooniga.

Telliskivi Loomelinnak ja Kalamaja

Otse Balti jaama taga on endisest tööstuskompleksist saanud Telliskivi Loomelinnak: tellistest tehasehooned täis kohvikuid, restorane, disainipoode, ateljeesid, galeriisid ja värvikat tänavakunsti. Kõrval asub Kalamaja, vana kalurite linnaosa värviliste puumajade, vaiksete tänavate ja väikeste kohvikutega, mida armastavad noored kohalikud. Lähedal asuv Balti Jaama Turg ühendab ühe katuse all toidukioskid, turuhalli ja vintage-letid.

Lennusadam ja mereäär

Lennusadam on meremuuseum 20. sajandi alguses ehitatud hiiglaslikes betoonist vesilennukite angaarides, kus saad minna päris 1930. aastate allveelaeva sisse. See asub Kultuurikilomeetril, jalg- ja rattateel, mis kulgeb mööda mereranda vanalinnast Noblessneri sadamani, endise allveelaevatehaseni, mis on nüüd restoranide, baaride ja korteritega linnaosa vee ääres. Suveõhtul on see üks Tallinna parimaid jalutuskäike.

Kuhu välja minna

Õhtud vanalinnas

Vanalinnas on linna suurim baaride, pubide ja kokteilibaaride tihedus, alates küünlavalgusega keldritest keskaegsetes majades kuni katuseterrassideni. Kõige rahvarohkem on reede- ja laupäevaõhtuti ning siia tulevad nii kohalikud kui ka külastajad, sealhulgas nädalavahetuse seltskonnad Soomest. Raekoja platsi ümbruse hinnad on suunatud turistidele; kõrvaltänavad ja müüride poolne ala on tavaliselt soodsamad ja vestluseks rahulikumad.

Telliskivi, Kalamaja ja Noblessner

Tallinna ööelu noorema ja kohalikuma poole jaoks mine vanalinnast loodesse. Telliskivis on baarid, elava muusika kohad ja õuealad, mis soojadel õhtutel täituvad, Kalamajas väikesed naabruskonna baarid ja kohvikud ning Noblessneris restoranid ja terrassid sadama ääres. Õhkkond on vaba ja loominguline ning suvised välilauad teevad lihtsaks juttu ajada ümberolijatega.

Saunakultuur

Saun on eesti elu keskne osa ning koos sauna minek on tavaline seltskondlik tegevus, mitte eriline sündmus. Tallinnas on avalikke saunu, spaahotelle ja uuemaid mereäärseid saunu, kust saab leilist otse külma Läänemerre minna, isegi talvel. Ujumisriiete ning ühiste või eraldi seansside reeglid erinevad kohati, nii et uuri enne järele. See on väga eestlaslik viis õhtu veetmiseks.

Festivalid ja hooajalised sündmused

Tallinn Music Week toob kontserte ja ettekandeid paikadesse üle kogu linna ning festival Jazzkaar täidab aprilli džässiga. Varasuvel toimuvad Vanalinna päevad tasuta üritustega tänavatel. Jaanipäev, 23. ja 24. juunil, on aasta tähtsaim püha, mida tähistatakse lõketega, sageli maal. Novembris on Pimedate Ööde Filmifestival üks Põhja-Euroopa suurimaid filmifestivale ning detsember kuulub jõuluturule.

Kontserdid, teater ja laul

Laulmine on osa rahvuslikust identiteedist: kesklinnast ida pool asuval Lauluväljakul toimub umbes iga viie aasta järel üldlaulupidu ning 1980. aastate lõpu massiline laulmine andis iseseisvusliikumisele nime — laulev revolutsioon. Aasta läbi esitab Rahvusooper Estonia ooperit ja balletti ning linnas on elav klassikalise muusika, džässi ja elektroonilise muusika skeene. Kontsert on loomulik ja pingevaba plaan kahekesi.

Tegevused

Jaluta päikeseloojangul mööda Kultuurikilomeetrit

Alusta vanalinna lähedalt ja järgi mereäärset rada vanade sadamahoonete juurest Lennusadama ja Noblessnerini. Suvel loojub päike hilja — jaanipäeva paiku umbes kell üksteist õhtul — ning valgus vee kohal püsib tunde. Lõpus peatu ühel sadama terrassil, et midagi juua.

Roni vanalinnas torni

Soojematel kuudel saad ronida Oleviste kiriku torni, mida kunagi peeti maailma kõrgeimaks hooneks, ja nautida laia vaadet vanalinnale ja merele. Tõus on kitsas ja järsk, kuid vaade ülevalt punastele katustele ja sadamale on linna kauneim pilt.

Veeda päev Piritas

Piritas, lühikese bussisõidu kaugusel kesklinnast ida pool, on linna populaarseim liivarand, pikk mereäärne promenaad, 15. sajandi kloostri varemed ja 1980. aasta olümpiaregati jaoks ehitatud jahisadam. Lähedal asuval teletornil on vaateplatvorm kõrgel metsade ja lahe kohal. See on lihtne poolepäevane väljasõit, eriti suvel.

Külasta Eesti Vabaõhumuuseumi

Mereäärses metsas Rocca al Mares, kesklinnast lääne pool, on Eesti Vabaõhumuuseum koondanud vanu talumaju, tuuleveskeid, külakooli ja puukiriku, mis on toodud üle kogu riigi. Rahvariietes töötajad tutvustavad käsitööd ning pühade ajal on rahvatantsud ja pidustused. See on parim sissejuhatus Eesti maaellu linnast lahkumata.

Tee päevaretk üle mere või loodusesse

Helsingisse on parvlaevaga vaid umbes kaks tundi ning paljud teevad sõidu ühe päevaga. Loodusesõpradele pakub Lahemaa rahvuspark, umbes tunnise autosõidu kaugusel ida pool, metsi, laudradadega rabasid, kalurikülasid ja mõisaid. Linnale lähemal on Keila-Joa juga ja mõisapark meeldiv lühike väljasõit.

Suurepärased esimese kohtingu kohad

Hea teada

Parim hooaeg

Parim aeg on maist septembrini, mil ilm on mahe ja päevad väga pikad — jaanipäeva paiku ei lähe peaaegu üldse pimedaks. Juunist augustini on kõige soojem ja rahvarohkem periood terrasside, festivalide ja Pirita randpäevadega. Populaarne on ka detsember tänu jõuluturule ja lumisele vanalinnale. Talv on külm ja pime, detsembris on valget aega vaid umbes kuus tundi, nii et võta soojad riided kaasa, kui siis tuled. Vihma võib sadada igal aastaajal.

Liikumine

Vanalinn on väike ja seda on kõige parem avastada jalgsi, kuid munakivid on ebatasased, seega kanna mugavaid jalanõusid. Trammid ja bussid katavad kogu linna ning pileteid saab osta mobiilirakendusest või laetavale ühiskaardile. Tallinna lennujaam asub kesklinnast vaid mõne kilomeetri kaugusel ja tramm viib linna umbes kahekümne minutiga. Sõidujagamise rakendused on laialt kasutusel ja mõistliku hinnaga — Bolt asutati siin. Parvlaevad Helsingisse väljuvad reisisadamast, lühikese jalutuskäigu kaugusel vanalinnast.

Keel ja tutvumine

Ametlik keel on eesti keel, soome keelega lähedalt sugulas olev soome-ugri keel, ning suur osa linna elanikest räägib ka vene keelt. Noored räägivad tavaliselt suurepärast inglise keelt. Eestlased on tagasihoidlikud, hindavad isiklikku ruumi ja tunnevad end vaikuses mugavalt, nii et ära pea lühikest vastust ebasõbralikkuseks. Otsekohesust ja ausust hinnatakse, liialdamist mitte. Mõni sõna nagu tere ja aitäh võetakse külalistelt soojalt vastu. Ühised tegevused, saunad, kontserdid ja suveterrassid on kõige lihtsamad viisid inimestega tutvumiseks.

Kus reisijad ja välismaalased kokku saavad

Kalamaja ja Telliskivi on noorte välismaalaste lemmikpiirkonnad kohvikute, kaugtöökohtade ja baaridega, samas kui Rotermanni kvartal ja Noblessner on uuemad ja viimistletumad. Tallinna rahvusvaheline kogukond — IT-töötajad, üliõpilased, diginomaadid ja e-residendid — kohtub idufirmade üritustel, keelevahetusõhtutel, rahvusvahelistes seltskondlikes gruppides, spordiklubides ja suvistel mereäärsetel üritustel. Kalamaja arvukad kohvikud on lihtne koht vestluse alustamiseks.

Korduma kippuvad küsimused

Kas Tallinn on hea linn üksi reisimiseks?

Jah. See on turvaline, kompaktne ja jalgsi kergesti avastatav ning inglise keelt räägitakse laialdaselt. Eestlased võivad alguses tunduda tagasihoidlikud, seega on ühistes tegevustes osalemine — jalutuskäik giidiga, saun, kontsert, toiduturg — kõige lihtsam viis inimestega tutvuda. Suvel on Telliskivi ja Noblessneri terrassid vabad kohad vestluse alustamiseks.

Mitu päeva on Tallinnas vaja?

Kahest päevast piisab vanalinna, Toompea, Telliskivi ja Kalamaja ning mereääre jaoks. Lisa üks päev Kadrioru, Pirita ja Vabaõhumuuseumi jaoks ning veel üks väljasõiduks Lahemaa rahvusparki või üle mere Helsingisse.

Kas Tallinn on kallis?

See on odavam kui Põhjamaade pealinnad, kuid enam mitte odav sihtkoht, ja vanalinna hinnad on kõrgemad kui mujal. Kulusid saab hoida madalal, kui süüa turgudel ja naabruskonna kohvikutes väljaspool müüre, liikuda jalgsi ning nautida tasuta parke, randu ja mereäärseid radu.

Kas ma pean oskama eesti keelt?

Ei. Inglise keelt räägitakse laialdaselt, eriti noorte seas ning kohvikutes, poodides ja hotellides. Sõnade tere ja aitäh õppimist hinnatakse ning paljud kohalikud rõõmustavad, kui külalised näitavad huvi nende keele vastu.

Millal on Tallinn kõige seltskondlikum?

Juunist augustini. Pikad valged õhtud, terrassid, randpäevad, jaanipäeva pidustused ja suvefestivalid teevad sellest aastaaja, mil linn on kõige avatum ja selle elanikega on kõige lihtsam tutvuda.

Kas on turvaline kohtuda Tallinnas kellegagi rakendusest?

Tallinn on turvaline linn ja kehtivad tavalised mõistlikud reeglid: kohtu esimest korda rahvarohkes avalikus kohas, ütle sõbrale, kuhu lähed, ja korralda koju jõudmine ise. Telliskivi, vanalinn ja Kadrioru park on rahvarohked ja hästi valgustatud ning loomulikud kohad esimeseks kohtumiseks.

Kohtu kedagi Tallinns

Registreeru

Muud sihtkohad

Pattaya Lissabon Barcelona Phuket Amsterdam Berliin Praha Manila
Tehisintellekti abil loodud sisu
See leht on koostatud tehisintellekti abil ja selle avaldas MyTripDate'i meeskond.