Reisiärevus on levinud ja paljudel leeveneb see hea ettevalmistuse ja lihtsate rahustavate harjumuste koosmõjul. Aitab, kui selgitad välja, mis sind täpselt muretsema paneb, planeerid reisi need osad, mis tunduvad ebakindlad, hoiad olulise teabe käepärast ning kasutad närvide tõustes selliseid võtteid nagu aeglane hingamine või keskendumine ainult järgmisele väikesele sammule. Kui ärevus on pidev, väga tugev või takistab sul reisimast, on hea rääkida arsti või mõne teise tervishoiutöötajaga.
Närvilisus enne reisi ei tähenda, et sa oleksid halb reisija. Reis toob korraga palju tundmatut: uued kohad, uued rutiinid, rahvamassid, teine keel ja hirm, et midagi läheb valesti. See juhend vaatab levinud murekohti ja praktilisi viise tunda end rahulikumalt nii enne lahkumist kui ka reisil olles. Tegu on üldiste nõuannetega, mitte meditsiinilise nõuandega.
Miks inimesed enne reisi ärevust tunnevad?
Igaühe mured on erinevad, kuid mõned korduvad ikka ja jälle:
- Kontrolli kaotamine: sõltumine sõiduplaanidest, ümberistumistest ja teistest inimestest.
- Reis ise: lendamine, pikad bussisõidud, lennujaamad ja rahvarohked jaamad.
- Ära eksimine või mitte mõistmine: uued tänavad, sildid ja keel, mida sa ei räägi.
- Turvalisus ja tervis: hirm varguse, haiguse või hädaolukorra ees kodust kaugel.
- Üksi olemine: söömine, avastamine või õhtute veetmine ilma seltskonnata.
- Mis maha jääb: töö, pere, lemmikloomad või kohustused kodus.
Oma konkreetsele murele nime andmine on kasulik esimene samm. „Ma olen reisi pärast närviline“ on raske lahendada; „ma muretsen, kuidas öösel lennujaamast hotelli jõuan“ on midagi, mida saab planeerida.
Kuidas ettevalmistus reisiärevust vähendab?
Ebakindlus toidab muret ja planeerimine võtab sellest osa ära. Kõike pole vaja minutipealt planeerida, ainult hetki, mis tunduvad sulle ebakindlad:
- Planeeri esimene ja viimane päev üksikasjalikult. Tea, kuidas jõuad lennujaamast või jaamast majutusse ja kuidas tagasi.
- Hoia dokumendid ühes kohas. Salvesta piletid, broneeringud ja majutuse aadress telefoni võrguühenduseta kasutamiseks ning ka paberile.
- Tee lühike nimekiri. Pakkimisnimekiri ja nimekiri asjadest, mis tuleb kodus enne lahkumist ära teha, peatavad mõtted „kas ma unustasin midagi?“.
- Salvesta hädaabiinfo. Pane kirja kohalik hädaabinumber, kindlustusseltsi kontaktid ja oma riigi saatkond või konsulaat sihtkohas.
- Jäta varuaega. Lennujaama või jaama varakult jõudmine on üks lihtsamaid viise stressi vältida.
Siis peatu. Vajalikust rohkem planeerimine võib ise uueks murekohaks muutuda. Jäta kavasse vaba aega; igal tunnil ei pea olema eesmärki.
Rahulikuks jäämine lennukis ja pikkadel sõitudel
Paljudele on kõige raskem just teekond ise. Mõned ideed, mis aitavad: vali võimalusel koht ette, et teaksid, kus istud; võta kaasa midagi haaravat, näiteks allalaaditud filme, muusikat, taskuhäälingut või raamat; joo vett ja väldi liigset kofeiini, mis võib närvilisust tugevdada. Kui kardad lennata, võib aidata teadmine, millised helid ja liigutused on lennukis tavalised, et need sind vähem üllataksid. Salongitöötajad on närviliste reisijatega harjunud, nii et neile võib julgelt öelda, et tunned ärevust.
Jaga pikk teekond etappideks, selle asemel et kõigele korraga mõelda: väravasse jõudmine, pardale minek, esimene tund, söögikord, maandumine. Iga läbitud etapp on väike võit.
Lihtsad võtted stressirohketeks hetkedeks
Kui närvid tõusevad, võivad mõned lihtsad võtted aidata end kindlamalt tunda. Need ei ole ravi, kuid paljud peavad neid kasulikuks:
- Aeglane hingamine. Hinga rahulikult nina kaudu sisse ja seejärel aeglasemalt välja, kui sisse hingasid. Korda minut või kaks.
- Maandumine meelte abil. Nimeta mõned asjad, mida enda ümber näed, kuuled ja saad puudutada. See toob tähelepanu tagasi praegusesse hetke.
- Ainult järgmine samm. Küsi kogu päeva asemel ainult: „Mis on järgmine asi, mida pean tegema?“ ja tee see.
- Liiguta keha. Lühike jalutuskäik, venitamine või lihtsalt püsti tõusmine ja asendi vahetamine võib pinget leevendada.
- Räägi kellegagi. Sõnum või kõne usaldusväärsele inimesele võib aidata murele õiget mõõtu anda.
Proovi neid kõigepealt kodus, kui oled rahulik, et need tunduksid tuttavad, kui neid vajad.
Kuidas uues kohas kohaneda, eriti üksi?
Esimene päev uues kohas on sageli kõige intensiivsem. Anna endale kerge algus: puhka pärast saabumist, söö midagi lihtsat majutuse lähedal ja tee lühike jalutuskäik ümbruskonnas, et teada, kus on poed, peatused ja apteek. Tuttavad rutiinid aitavad samuti. Kui jood kodus hommikukohvi või käid õhtuti jalutamas, jätka seda ka välismaal.
Arvesta, et mõni asi läheb teisiti, kui plaanisid. Hilinev rong või suletud restoran on reisimise osa, mitte märk sellest, et reis ebaõnnestub. B-plaan oluliste osade jaoks, näiteks teine marsruut või varukoht söömiseks, teeb sellised hetked lihtsamaks.
Üksi reisimine võib olla imeline, kuid vahel tundub see ka üksildane, eriti õhtuti. Väikesed sotsiaalsed hetked teevad vahet: grupiga jalutuskäik, kokakursus, ühine laud hostelis või lihtsalt jutuajamine kohviku töötajatega, kus käid iga päev. mytripdate’is näed, kes on samadel kuupäevadel samas linnas, ja saad talle sõnumi saata, et teaksid, et on keegi, kellega kohvile või jalutama minna. Võta aega: suhtle kõigepealt saidil, kontrolli, kas profiil on kinnitatud, ja vali esimeseks kohtumiseks avalik koht.
Üksi aja veetmine on samuti täiesti normaalne. Vaikne õhtu raamatuga või kõne koju on hea reisi osa, mitte ebaõnnestumine.
Millal otsida professionaalset abi?
Mõningane närvilisus enne reisi on normaalne. Kui aga ärevus on pidev, väga tugev, tekitab sind muretsema panevaid kehalisi sümptomeid või paneb sind reisimist täielikult vältima, räägi arsti või mõne teise tervishoiutöötajaga. Nad aitavad mõista, mis toimub, ja arutada sulle sobivaid võimalusi. Kui võtad ravimeid või sul on mõni terviseprobleem, küsi enne pikka reisi arstilt nõu ja võta ravimeid piisavalt kaasa.
Korduma kippuvad küsimused
Kas enne puhkust on normaalne ärevust tunda?
Jah. Paljud on enne reisi närvilised, isegi kui nad seda ootavad. Paljudel leeveneb tunne niipea, kui reis on alanud.
Mis aitab lennujaamas ärevuse vastu?
Saabu varakult, hoia dokumendid käepärast, tea oma väravat ja pardaleminekuaega ning kasuta ootamise ajal aeglast hingamist või midagi tähelepanu kõrvalejuhtivat.
Kas üksi reisimine võib ärevust süvendada?
Mõnel alguses küll, teistel kasvatab see enesekindlust. Väikeste sotsiaalsete hetkede planeerimine ja kodustega ühenduses püsimine võivad aidata end turvalisemalt tunda.
Kokkuvõtteks
Reisiärevus on levinud ja paljude jaoks juhitav. Anna nimi sellele, mis sind muretsema paneb, planeeri ebakindlad hetked, hoia oluline teave lähedal ja kasuta stressi kasvades lihtsaid võtteid. Anna endale uutes kohtades kerge algus ja ruumi puhata. Ja kui ärevus tundub üksi kandmiseks liiga raske, pöördu tervishoiutöötaja poole: sa väärid oma reisidest rõõmu tundmist.
